Kuidas tõsta tiimis vaimset heaolu?

Spordis on vaimsele sooritusele tähelepanu pööramine üks olulisemaid aspekte tipptasemel treeningu ja isiklike tulemuste saavutamiseks ja seda võimalikult pika nauditava karjääri kujundamiseks. Sport on täis muutlikkust, ebakindlust ja pidevat oma võimete piiripeal olekut. Nii peab ka treener, sportlane ja tiim koos suutma rääkida vaimsest heaolust ja koostöös hoidma seda fookuses. Nii on võimalik ennetada ja leevendada vaimse tervise muresid. Täna tahan jagada oma mõtteid ja täpsustusi, kuidas võiks tiimis, treeneri poolt juhitud, aga miks mitte ka sportlase poolt juurutatult vaimsest heaolust rääkida. Nii võibki postitust lugedes võtta iseenda treeningus neid apsekte kasutusse või juurutada neid oma tiimis.

Täpsustan, et vaimne tervis, vaimne heaolu ja vaimne sooritus on mõistena erinevad asjad, kuid ehk olulisem hetkel on anda ideid teema avamiseks erinevatest vaadetest. Kui sul on täpsustavaid küsimusi, anna märku gameplan@liisitoom.com.

  1. Kõige olulisem: loo keskkond, kus vaimsest tervisest ja vaimsest sooritusest rääkimine on ok. Sa ei pea olema ekspert ja ei saagi diagnoosi anda, kuid sa saad julgustada ja näidata eeskuju sellel teemal rääkimise, info jagamise ja kuulama õppimisega.
  2. Uuri regulaarselt oma sportlaste heaolu kohta. Isegi kui trennis on kõik hästi, ei tähenda see, et kodus või sotsiaalses elus kõik hästi on. Paljud võivad isegi võtta trenni kui pingemaandust ja hetke, kus muud mured saab kõrvale lükata. Siiski, pikaajaline mure väljaspool trenni annab ühel hetkel tunda ka trennis. Inimene on terviklik ja kõik mõjutab. Hea treenerina saad seda arvestada ja toetada sportlase toimetulekut igas tema valdkonnas kasvõi ärakuulamise ja müksu andmisel, et ta leiaks endale professionaalset tuge ja teadmisi (nt isiklikud suhted, finantsküsimused, ebakindlusega toimetulek, lähedase haigestumine).
  3. Palu sportlasel regulaarselt hinnata (nt 10 punkti skaalal) oma emotsioone ja selle taset. Nii õpivad nad oma emotsioone ära tundma. Tundes emotsiooni ära, saab hakata tegelema õige asja muutmisega või selle aktsepteerimisega. Nt võid valida järgmise nädala ja alustad iga päeva või treeningut küsimusega: Kuidas ma end täna tunnen? Millised emotsioonid valdavad? Kas need toetavad või takistavad mind? Kas ja kuidas peaksin end toetama, et emotsiooni aktsepteerida ja minna lasta/tunda end paremini? NB! Kõik emotsioonid on vajalikud, neid ei pea peitma.
  4. Jälgi sportlaste muutusi käitumises, reageerimises, et varakult tabada pingeid ja ohte vaimsele tervisele. Selleks võib olla ebatavaline äkilisus või vastupidi, ebatavaline ükskõiksus.
  5. Küsi õigeid küsimusi. “Kuidas sa täna end tunned?”, “Kuidas saan sind toetada, et sul oleks parem?”, “Mida sa hetkel tunned, et päriselt vajad?”. Ja siis usalda, et sportlane tunneb iseend ja julgeb oma vajadusi väljendada. Treener-sportlane on koostööpartnerid.
  6. Planeeri igakuised, iganädalased – eelkõige regulaarsed kohtumised, kus teemaks on just vaimne heaolu. Nii näitad, et see on sama oluline kui füüsiline areng ning sel viisil kujundad harjumuse sel teemal rääkida ja jõuate tekkivate väljakutsetega varakult tegelema hakata. Ei pea ootama, kuni sportlane on läbipõlenud ja valmis kõigest loobuma. Keegi ei taha ju seda. Palju asju saab ennetada just toimuva ausa tähelepanemisega.
  7. Kasuta debriefingut, ventileerimist, et sportlane saaks tugevaid tundeid vabalt välja elada turvalises keskkonnas. Sellest tihtipeale piisab paremaks enesetundeks ja lahenduste leidmiseks. Eelkõige aga tuleb meeles pidada, et tugevad tunded on normaalne osa nii sportlase elust kui ka elust tänasel muutlikul ajal. NB! Kui sa ei tea, kuidas debriifingut juhendada, uuri enne spetsialsti käest.
  8. Julgusta oma sportlasi tehtud treeningut ja sooritust reflekteerima. Nii arendad sportlase enesejuhtimise oskust, tema eneseteadlikkust ja eneseusaldust. Mõningast sõnavara psühholoogiliste oskuste kohta, millest treeningu kontekstis rääkida võiksite, leiab siit: “Mis on vaimne treening ja psühholoogilised oskused?
  9. Kasuta füüsilise soorituse graafikute, planeerimiste ja küsimustikega paralleelselt vaimse sooritusega, emotsioonidega seotud küsimustikke ja planeerimist. Küsi selleks abi valdkonna spetsialistilt, psühholoogilt või performance coachilt (erinevad spetsialistid saavad toetada erineva teemaga, leia endale usaldusväärne vaimse soorituse tiimiliige!).
Mine @vaimnetreening ja jaga seda postitust oma tiimiga. Jaga nippe, mida sina kasutad ja lisa #vaimnetreening

Kes tegeleb vaimse tervise ja sooritusega sinu tiimis?

NB: Soovitused said inspiratsiooni lisas olevalt infograafikult ja täiendasin neid oma kogemustepagasisit. Mitme soovituse puhul julgustan küsima lisa või leidma tööriistu netiavarustest (nt kuidas ära tunda emotsioone? Milliseid coachivaid küsimusi küsida?). Kõike ei pea ise tegema, samas on palju, mida saab ise ära teha. Head katsetamist!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *